Downloaded 33 times
More Related Content
Similar to 8. Tund. JüRiöö üLestõUs. 29. sept
8. Tund. JüRiöö üLestõUs. 29. sept
- 1. Jüriöö ülestõus 1343-1345 . 7. tund. 29. september
- 2. Jüriöö ülestõsu 665aastapäev Paides.
- 3. J üriöö ülestõus2009 lahingmäng Jõgevamaal (666a tagasi)
- 4. J üriöö ülestõusTagajärjed Kuidas toimus? Kus toimus? Põhjus Millal algas ja lõppes?
- 5. Sõnavara Ülestõus – восстание Omanik – хозяин Kuningas - король Munk - монах Võõrvõim - чужеродная власть Vürstiriik - княжество Hõlmama – охватывать Ründama – нападать, захватывать Maha suruma – подавлять Läbirääkimised – переговоры Mõõk - меч
- 6. Jüriöö ülestõus - oli eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl ( 23. aprillil ) 1343 . Põhjused – Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Ülestõusu käik: Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Eestimaa hertsogkonnas , Põhja-Eestis , kuid hõlmas ka teisi piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad , Läänemaal (Haapsalu) on ülestõusu alguseks 25. aprillil. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Eestlased vallutasid PADISE kloostri ( http://www.padiseklooster.ee/galerii.html ) ja tapsid seal 28 munka , samuti hulgaliselt saksa soost vasalle . Eestlased valisid endile neli juhti, keda nad kutsusid kuningateks . Ülestõusu asus peagi maha suruma Liivi ordu , mis samal ajal sõdis Pihkva vürstiriigiga . Orduväed toodi kiiresti idast ära Kesk-Eestisse. Neli kuningat läksid 4 . mail PAIDESSE läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga , kus rüütlid nad mõõkadega tükkideks raiusid.
- 7.
- 8. 1) 11 .mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud , võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut . Lisaks pöördusid eestlased teisel pool Soome lahte võimul olnud Rootsi maapealike, Turu ja Viiburi foogti poole palvega neile võitluses appi tulla ning saidki Soomest lubaduse abiväge saata. Abivägi jäi aga hiljaks ja Tallinna piiranud eestlaste vägi sai 14. mail Sõjamäe lahingus orduväelt lüüa. 18. mail saabus Viiburi foogt Tallinnasse eestlastele appi, ent eestlaste kaotusest teada saanuna pöördus Soome tagasi. 26. mail algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda 24. juulil algas ülestõus Saaremaal, piirati sisse ja alistati Pöide linnus . 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas Saaremaa vanema Vesse . Ülestõus suruti lõplikult maha 1345 . aasta talvel.
- 9. Jüriöö ülestõusu tagajärjed:halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas — Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346 . aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa hertsogkonna Saksa odule .
- 10. Miks kaotati Jüriööülestõusu lahingud ? Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua. Eestlastel polnud toetajaid Sakslaste parem relvastus. Taani müüs oma alad Saksa ordule 1346.a.
- 11. Eesti haldusjaotus enneJüriöö ülestõusu (13. saj.)
- 12. Jüriööülestõus 1343-1345 tõi kaasa järjekordse muutuse Eesti kaardil. 1346.a. müüs Taani kuningas Eestimaa (so. Põhja-Eesti) Saksa ordule, kes selle järgmisel aastal Liivi ordule edasi andis. Seega oli nüüd Eesti territoorium jagatud kolme valitseja vahel: Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu.
- 13.