Heliõpetus ehk akustika Füüsika ja muusika Vilve Roosioks
Heliallikas Kuidas tekib heli? Kitarr Häälepaelad Pasun Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha
Heli Heli on  keskkonnas  leviv võnkumine Vaakumis (õhutühjas ruumis) heli ei levi
Mis on võnkumine? Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel (pendel) Võnkeperiood?  Ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud ajavahemik Tähis T, mõõtühik 1 s Võnkesagedus? Täisvõngete arv 1 sekundis Tähis  f ,  mõõtühik 1 Hz (loe: herts)
Heli kõrgus Kõik võnkuvad kehad tekitavad heli. Inimene kuuleb heli vahemikus 16 Hz – 20000 Hz Alla 16 Hz sagedusega heli nimetatakse  infraheliks  (8 – 12 Hz inimesele ohtlik) Üle 20000 Hz sagedusega heli nimetatakse  ultraheliks
Heli valjus Helitaju pole võrdeline kõrva tungiva heli energiaga Helitaju mõõdetakse helivaljusega . Helivaljuse mõõtühikuks on 1 bell (1 B) Sagedamini kasutatakse ühikut 1 dB (detsibell) 1 dB = 0,1 B Kuuldelävi = 0 dB; vali kõne = 70 dB, valulävi = 130 dB
Heli levimine Lainetus Helilained Heliallikas tekitab keskkonnas tihendusi ja hõrendusi, mis levivad heliallikast eemale – lained.
Heli levimise kiirus Kas heli levib erinevates keskkondades ühesuguse kiirusega? Miks? Heli levimiskiirus: Õhus 330 m/s Vees 1450 m/s Metallis 5850 m/s Mis erinevus on nendel keskkondadel?
Heli peegeldumine Akustika Kontsertiruumide ehitamisel tuleb silmas pidada heli peegeldumist Põhiheli ja peegeldunud heli – mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb (võib muuta kõne või muusika arusaamatuks) Kaja Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes nii palju, et kuuleme seda iseseisva helina
Mis on kajalood?
Muusika Helihargi heli (la-noot) – 440 Hz Muusikariistad tekitavad kindla sagedusega heli (vt õpik lk. 158 tabel 10.5) Pillide häälestamine Mõjub näiteks temperatuurimuutus
Tämber Pillikeel tekitab erineva sagedusega helisid Põhitoon (põhisagedus) Ülemtoon – põhitooni kordne sagedus (võngub tegelikult 2, 3 4 jne. korda suurema sagedusega) Põhitoonist nõrgemad Muusikariista kõlakast tõstab mõned ülemtoonid esile ja tekib muusikariistale iseloomulik kõlavärving ehk tämber. Inimeste häältel on erinev tämber

Akustika

  • 1.
    Heliõpetus ehk akustikaFüüsika ja muusika Vilve Roosioks
  • 2.
    Heliallikas Kuidas tekibheli? Kitarr Häälepaelad Pasun Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha
  • 3.
    Heli Heli on keskkonnas leviv võnkumine Vaakumis (õhutühjas ruumis) heli ei levi
  • 4.
    Mis on võnkumine?Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel (pendel) Võnkeperiood? Ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud ajavahemik Tähis T, mõõtühik 1 s Võnkesagedus? Täisvõngete arv 1 sekundis Tähis f , mõõtühik 1 Hz (loe: herts)
  • 5.
    Heli kõrgus Kõikvõnkuvad kehad tekitavad heli. Inimene kuuleb heli vahemikus 16 Hz – 20000 Hz Alla 16 Hz sagedusega heli nimetatakse infraheliks (8 – 12 Hz inimesele ohtlik) Üle 20000 Hz sagedusega heli nimetatakse ultraheliks
  • 6.
    Heli valjus Helitajupole võrdeline kõrva tungiva heli energiaga Helitaju mõõdetakse helivaljusega . Helivaljuse mõõtühikuks on 1 bell (1 B) Sagedamini kasutatakse ühikut 1 dB (detsibell) 1 dB = 0,1 B Kuuldelävi = 0 dB; vali kõne = 70 dB, valulävi = 130 dB
  • 7.
    Heli levimine LainetusHelilained Heliallikas tekitab keskkonnas tihendusi ja hõrendusi, mis levivad heliallikast eemale – lained.
  • 8.
    Heli levimise kiirusKas heli levib erinevates keskkondades ühesuguse kiirusega? Miks? Heli levimiskiirus: Õhus 330 m/s Vees 1450 m/s Metallis 5850 m/s Mis erinevus on nendel keskkondadel?
  • 9.
    Heli peegeldumine AkustikaKontsertiruumide ehitamisel tuleb silmas pidada heli peegeldumist Põhiheli ja peegeldunud heli – mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb (võib muuta kõne või muusika arusaamatuks) Kaja Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes nii palju, et kuuleme seda iseseisva helina
  • 10.
  • 11.
    Muusika Helihargi heli(la-noot) – 440 Hz Muusikariistad tekitavad kindla sagedusega heli (vt õpik lk. 158 tabel 10.5) Pillide häälestamine Mõjub näiteks temperatuurimuutus
  • 12.
    Tämber Pillikeel tekitaberineva sagedusega helisid Põhitoon (põhisagedus) Ülemtoon – põhitooni kordne sagedus (võngub tegelikult 2, 3 4 jne. korda suurema sagedusega) Põhitoonist nõrgemad Muusikariista kõlakast tõstab mõned ülemtoonid esile ja tekib muusikariistale iseloomulik kõlavärving ehk tämber. Inimeste häältel on erinev tämber