Download as ODP, PPTX
EAlinnad1-3
- 1.
- 2. ● Linnaväljak -городская площадь ● Raekoda - ратуша ● Linnamüür - городская стена ● Eeslinn - пригород ● Katedraal - кафедральный собор ● Kirik – церковь ● Surnuaed - кладбище
- 8. ● Kogu maakuulus maaisandale (senjöörile). ● Senjöör kinnitas (закрепил) linnaõiguse (seaduste kogu). N: Tallinnas Lübecki linnaõigus ● Linn korraldas ise oma elu, maksis maaisandale makse. ● "Linnaõhk teeb vabaks".
- 9. Tegevused linnas ● Käsitöö,kaubandus ● Võimukeskused ● Kultuur (kirikuga seotud, koolid)
- 10. Loe läbi lk117-120 VK õpikust ● Millised olid olulised tegevused ja kohad linnas? ● Milline oli linna struktuur? ● Kes valitses linna?
- 11. Linnad 2 ● Linnakodanikud ●Linna valitsemine ● Rahvused
- 13. Kohustused (обязанности) ● Etsaada linnakodanikuks, pidi elama püsivalt linnas ja maksma ära kodanikumaksu. ● Linnakodanikud pidid linna sõjaliselt kaitsma, valvama (охранять) linna müüril ja tornides.
- 14. Õigused (права) ● Linnakodanikudolid vabad, neil oli pärimisõigus (право наследования), õigus tegeleda käsitöö ja kaubandusega. Linnakodanike üle mõisteti kohut (судили) linna kohtus.
- 16. ● Linn kaitseslinnakodanikku. ● Loe läbi "Sissekanne Tallinna linna kriminaalkroonikas" lk 69.
- 17. ● Linna valitsesraad (магистрат). Rae liikmed = raehärrad (ратманы). Olid kõige austusväärsemad (уважаемые) inimesed linnas. ● Kaupmehed, kellel oli linnas kinnisvara (недвижимость), sündinud seaduslikust abielust. ● Korraga ametis pooled raehärrad.
- 18. Linna valitsemine ● Raad:määras makse, kõrgeim kohtuvõim. ● Eesti väiksemates linnades ka senjööri määratud linnafoogt, raad pidi temaga võimu jagama.
- 23. ● Tee ülesannetöölehelt
- 24.
- 25. ● Liivimaa linnadesoli juhtiv positsioon sakslaste käes. ● Linna ametlik asjaajamiskeel oli saksa keel. ● Arvuliselt oli ülekaal kohalikul rahval. Mida väiksem linn, seda rohkem eestlasi.
- 26. ● Osades ametitestohtisid töötada ainult sakslased (kaupmehed, kullassepad jne). ● Eestlastele jt mittesakslastele jäeti halvemad, raskemad ametid.
- 27. ● Sotsiaalselt kõrgemalepüüdvad eestlased saksastusid.
- 28. ● Gildid jatsunftid ● Kaubandus ja käsitöö linnas
- 29. ● Keskaja ühiskondoli väga korporatiivne. Inimene pidi kuuluma (относиться).
- 30. Gildid, tsunftid –"ametiühingud". ● kaitsesid oma liikmete huve ● korraldasid seltsielu (общественная жизнь) ● pakkusid häda korral tuge (поддержку) ● korraldasid liikmete matuseid ● hoolitsesid leskede (вдовы) ja orbude (сироты) eest
- 31. ● Iga linnaülem- või keskklassi täiskasvanud mees kuulus mõnda ametialasesse ühendusse. ● Gildidel oli oma traditsioonid. Nt 4 suurt pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine, maikrahvipidu.
- 32. Rikkamad kaupmehed -Suurgild
- 33. Vallalised kaupmehed –Mustpeade Vennaskond
- 35. Käsitöölised - KanutiGild, Olavi Gild
- 36.
- 37. ● Käsitöölised näitekssepad, kingsepad, puusepad, kullassepad, õllemeistrid - aga ka lihunikud, müürsepad, köösnerid (скорняки).
- 38. ● Käsitööliste ametiühingud– tsunftid. Sinna kuulumine muutus 15.-16. sajandiks kohustuslikuks. ● Tihti abiellus ameti sell (подмастерье), meistri tütrega, et oleks lihtsam saada tsunfti liikmeks.
- 39.
- 40. ● Oluline ühendusHansa liit (Ганзейский союз, Га́нза). ● Sinna kuulusid Tartu, Tallinn, Uus-Pärnu
- 41.
- 42. Iseseisev töö ● Loeläbi lk 73-74 õpikust.