More Related Content
Similar to Eesti muinasaeg
Eesti muinasaeg
- 1.
- 2. AJALOO PERIODISEERING • Muinasaeg •Vanaaeg • Keskaeg • Uusaeg • Lähiaeg
- 3. ESIAEG Esiaeg ehk muinasaeg– ajalooperiood, mis hõlmab ajalugu kuni kirja leiutamiseni; info põhineb arheoloogilistel allikatel (töö- ja tarberiistad, ohverdamiskohad, kalmistud, linnused, relvad, ehted jt.) Algus – australopiteekuste kujunemine (u 4,2mln aastat tagasi) või tööriistade kasutuselevõtt (u 2,6 mln aastat tagasi). Lõpp – võib erineda ( alates u 5000 aastat tagasi), Eestis – 13. saj algus.
- 4.
- 5.
- 6. ANTROPOGENEESI ETAPID HOMINIIDIDE LIIKVÄLJAKUJUNEMISE AEG ERIPÄRAD Australopithecus (e lõunaahvlane) 6 – 5 milj a tagasi Erinevad alamliigid; kahejalgsus ja püstjas kõnnak. Homo habilis (e osavinimene) 2,5 milj a tagasi Kivist tööriistade valmistamise algus. Homo erectus (e sirgeinimene) 2 milj a tagasi Tõenäoliselt oskas kasutada tuld; väljaränne Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse. Homo heidelbergensis (e Heidelbergi inimene) 700 – 600 tuh a tagasi Raipesööjast sai jahimees. Homo neanderthalensis (e neandertaallane) 250 tuh a tagasi Kohanemine jääajaga; matuserituaalide kujunemine, kõne teke. Homo sapiens (e nüüdisinimene) 200 tuh a tagasi Väljaränne Aafrikast Lähis-Ida kaudu Aasiasse ja Euroopasse. Uued tööriistad, koopakunst, käsitöö. Kujunesid välja inimrassid (negriidid, mongoliidid, europiidid).
- 7. Muinasaeg (e esiaeg)- Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu tänapäeva Eesti territooriumile (X at. eKr.?) kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13.sajandil. EESTI MUINASAEG
- 8. • Kiviaeg - Paleoliitikum -Mesoliitikum (9000 - 5000 eKr) - Neoliitikum (5000 - 1800 eKr) • Pronksiaeg - Vanem pronksiaeg ( 1800 - 1100 eKr) - Noorem pronksiaeg ( 1100 - 500 eKr) • Rauaaeg - Varane rauaaeg (6.saj eKr – 1.saj pKr) - Vanem e rooma rauaaeg (1.saj – 5.saj) - Keskmine rauaaeg (5.saj – 8.saj) - Noorem rauaaeg (9.saj – 13.saj algus) EESTI MUINASAEG
- 9. • Esemelised (arheoloogilised)allikad, mis omakorda jagunevad: - irdmuistised - tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted jne. - kinnismuistised - asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, jäljed põlispõldudest jne. • Kirjalikud allikad. Eesti muinasaega kirjeldavad kirjalikud allikad pärinevad naaberrahvastelt ning kajastavad sündmuseid ainult muinasaja viimaste sajandite kohta (n Breemeni Adami kroonika 11.saj; Henriku Liivimaa kroonika 13.saj; Vana-Vene kroonikad jne). MUINASAJA ALLIKAD
- 10. MUINASAEGA UURIVAD TEADUSED •Antropoloogia (e teadus inimesest, mis uurib tema bioloogilisi iseärasusi ja põlvnemist); näiteks rassilise kuuluvuse uurimine luustike järgi. • Numismaatika (ajalooteaduse haru, mis uurib münte ja medaleid), mis võimaldab anda teavet Eesti kaubandussidemete ja kontaktide kohta Euroopa erinevate piirkondadega. • Etnoloogia (e rahvateadus), mis üritab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste või teiste rahvaste igapäevaelust.
- 11. • Rahvaluule, misvõimaldab pärimustest leida viiteid mingitele sündmustele või avada esivanemate maailmapilti. • Keel - eesti keele seosed teiste keeltega. • Geneetika (e teadus pärilikkusest), mis võimaldab tuvastada lähimaid sugulasrahvaid. MUINASAEGA UURIVAD TEADUSED
- 12. KIVIAEG Ajalooperioode (n kiviaegvõi pronksiaeg) saab jagada väiksemateks perioodideks arheoloogiliste kultuuride järgi. Arheoloogiline kultuur – ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ning arvatavasti ka etnilist ühtekuuluvust.
- 13. MESOLIITIKUM (IX / VIIIat eKr - V at eKr) Arheoloogiline kultuur ja tähtsamad asulakohad Inimeste elatus- ja tegevusalad Matmis- kombed Elanike päritolu ja muud iseloomulikud tunnused Kunda kultuur (IX / VIII at eKr – V at eKr). Tähtsamad asulakohad: Pulli Asula (IX / VIII at eKr); Kunda Lammasmägi (VIII at eKr); Küttimine (peamiselt põdrad, koprad), kalastamine sisevee-kogudel, korilus → rändlev eluviis. Hauapanustega laibamatus Elanikud (~1500 in) sisserännanud lõuna poolt Euroopast → europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kivikirved, kõõvitsad, uuritsad, nooleotsad jne), luust, sarvest ja puust. Koer oli kodustatud. Elati kogukondadena (2-4 perekonda)
- 14.
- 15. PULLI JA KUNDAASULAKOHAD http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-2-1.htm
- 16.
- 17. TÖÖRIISTAD • Kalatõkked, algelisedvõrgud. • Luust õngekonksud. • Ahingud, harpuunid. • Püünised, lõksud. • Oda, nooled.
- 18.
- 19. Kivikirves ja -talvad KundaLammasmäe asulakohalt http://ornament.dragon.ee/muinas/mesoliitikum/pildid/014a.html
- 20. Luust nooleotsad Kundaasulakohalt http://ornament.dragon.ee/muinas/mesoliitikum/pildid/019b.html
- 21. NEOLIITIKUM Arheoloogiline kultuur ja tähtsamad asulakohad Inimeste elatus- jategevusalad Matmiskombed (kuhu ja kuidas maeti) Elanike päritolu ja muud iseloomulikud tunnused Kamm- keraamika kultuur (IV at eKr - III at kp eKr). Venekirveste kultuur (III at kp eKr - II at kp eKr).
- 22. NEOLIITIKUM Arheoloogiline kultuur ja tähtsamad asulakohad Inimeste elatus- jategevusalad Matmiskombed (kuhu ja kuidas maeti) Elanike päritolu ja muud tunnused Kamm- keraamika kultuur (IV at eKr - III at kp eKr). Jaht (põder, kobras, metssiga, hülged jt). Kalapüük (haug, ahven, latikas jt). Korilus. Viljakasvatuse algus. Keraamika. Matmispaigad asusid eluasemete juures või sees. Surnud sängitati kägarasendis, ripatsitega kaunistatud rõivastes. Hauapanused! Väike kasv. Soome- ugrilased? Külakogukond. Venekirveste kultuur (III at kp eKr – II at kp eKr). Viljakasvatus (oder, nisu, kaer), karjakasvatus jt. Nöörkeraamika, käsitöö. Vene- ehk paadikujulised kirved. Matmispaigad asusid eluasemetest eemal. Pikk kasv. Indo- eurooplased? Üksikpere.
- 23.
- 24. Tulekivist nuga Kunilakalmest http://ornament.dragon.ee/muinas/neoliitikum/pildid/027b.html
- 25. Luust inimkujulised ripatsid Tamulaasulakohalt Luust õngekonksud Tamula asulast http://ornament.dragon.ee/muinas/neolii tikum/pildid/224b.html http://ornament.dragon.ee/muinas/neoliitikum/pildid/228c.html Kammkeraamika kultuur
- 26.
- 27.
- 28.
- 29.
- 30. VARANE METALLIAEG Elatus- jategevusalad Matmiskombed Muud tunnused Pronksiaeg (IIat.kp.eKr - 6.saj.eKr.) Asva asula Saaremaal, Iru asula Tallinnas. Kalapüük, küttimine, korilus, käsitöö, alepõllundus, kaubandus. Kivikirstkalme -maapealne kalmeehitis, mille konstruk- tsiooniks on suurtest kividest laotud ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Väikeselohuli sed kultusekivid (lohukivid). Kindlustatud asulad. Varane rauaaeg (6.saj.eKr.- 1.saj.pKr.) Vanem e rooma rauaaeg (1- 5.saj.pKr.) Kalapüük, küttimine, korilus, keraamika, käsitöö, põlispõllundus (söödiviljelus), karjakasvatus, kaubandus. Tarandkalme – maapealne kalmeehitis, mis koosneb suurtest kiviridadest, mis piiravad nelinurkset tarandit. Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid.
- 31.
- 32. Iru linnamägi 1920.aastatel Iru linnamägi on Tallinna idapiiril Pirita jõe äärsel neemikul asuv kuni 15 meetri Kõrgune küngas. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Iru_linnam%C3%A4gi_1920_aastatel.jpg
- 33. Jõelähtme kivikirstkalmed 1100-750a eKr http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:StoneCistGraves.jpg
- 34. Tarandkalme Saaremaal 1500-500 aastateKr. http://web.zone.ee/legendiotsija/lepna.html
- 35.
- 36.
- 37.
- 38. KESKMINE RAUAAEG Inimeste elatus- jategevusalad Matusekombed (kuhu ja kuidas maeti) Muud perioodile iseloomulikud tunnused Keskmine rauaaeg (5.-8.saj) Põlluharimine (alepõllundus ja söödiviljelus), karjakasvatus, küttimine ja kalastamine, käsitöö, kaubandus Põletusmatus Olemasolevatesse tarandkalmetesse või sisekonstruktsioonita kivikalmetesse (kivikuhelikud). Relvad hauapanustena! Sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust: - linnuste rajamine. - relvad hauapanustena. - peiteleidude sagenemine.
- 39. MÄGILINNUS Igast küljest looduslikultkaitstud linnus (valdavalt Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, nt Otepää linnus).
- 40. NEEMIKLINNUS Pikema mäeseljaku neemikunalõppeval otsal ehitatud linnus, nt Iru ja Rõuge linnamäed.
- 41. KALEVIPOJA SÄNG Linnused, midarajati voortele. Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele, nt Alatskivi Kalevipoja säng.
- 42. RINGVALL-LINNUS Linnus, mis olirajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue, nt Valjala maalinn.
- 43. NOOREM RAUAAEG (9.-13.saj) ELATUSALAD: • Põlluharimine (künnipõllundus (konksader, harkader), kolmeväljasüsteem). Adramaa – ühe adraga üles haritav maa; ühe perekonna valduses olev maavaldus. • Loomakasvatus (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). • Küttimine. • Kalastamine. • Metsmesindus. • Käsitöö (nt raua tootmine ja töötlemine, relvasepatöö, savinõude valmistamine (potikedra kasutuelevõtt 11.saj). • Vahetuskaubandus. • Vahenduskaubandus.
- 44. ELAMUD JA KÜLAD •sumbkülad Lääne-, Kesk-, Põhja-Eestis ja Saaremaal. Sellises külas paiknesid talud ümbritsetuna põldudest tihedalt koos. • ridakülad Ida-Eesti voortel. • hajakülad Lõuna-Eesti künklikul maastikul. • Elamutüüp- rehielamu.
- 45.
- 47. HALDUSJAOTUS • Teatud piirkonnakülad moodustasid enesekaitse eesmärgil suuremaid haldusüksuseid – kihelkondi (u 45). • Kihelkonnad omakorda moodustasid välisohu kasvades maakondi. • Suuremad ja rahvarohkemad maakonnad olid Sakala, Ugandi, Virumaa ja Saaremaa ( iga u 3000 adramaad). • Neist veidi väiksemad (1800 – 2400 adramaad) olid Revala, Harju-, Järva- ja Läänemaa. • Aolinnad - varalinnalised asulad, mis kujunesid välja linnuste juures tähtsamate kaubateede ristumiskohtades. • Riikluse teke - Henriku Liivimaa kroonika nimetab Raikkülas toimunud maakondade vanemate iga-aastaseid ühisnõupidamisi.
- 48. ÜHISKONNAKIHID ÜLIKUD (VANEMAD) Juhtisid piirkonna meestekauba- ja sõjakäike ning said ka kõige suurema osa kasumist ja sõjasaagist. LIHTKOGUKONDLASED (120-150 tuh inimest) Arutati tähtsamaid küsimusi rahvakoosolekutel, rajati linnuseid ning kasutati ühisvalduses olevat heina- ja karjamaad. ORJAD Ostetud orjad, sõjavangid, võlgnikud, keda rikkamad taluperemehed kasutasid isiklikes majapidamistes sulaste ja teenijatena.
- 49. EESTLASTE MUINASUSUND • Puudusühtne ja reglementeeritud usund (pühakiri), seetõttu olid olemas piirkondlikud erinevused. • Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid (tegevusalade muutumine). • Religiooniga seotud laenud naabritelt, näiteks kalmete ehitamisel (laevkalmed). • Kirjalikes allikates on juttu eesti muinasusundist vähe. • Arheoloogiline materjal eestlaste uskumuste kohta on napp ja see on raskesti tõlgendatav.
- 50. ANIMISM • Muinaseesti usundoli animistlik - kogu elus ja eluta loodust peeti hingestatuks (st et puudel, kividel, veel, loomadel jne on hing). • Kehtis põhimõte- “nagu mina muile, nii muud minule”, ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigestada jne.
- 51. OHVERDAMINE Eesmärk oli saavutadalooduse, jumalate, haldjate või vaimude heasoovlikkus. • Kus ohverdati: – pühad puud (hiied; tammed ja pärnad) – ohvrikivid (kas suurelohulised või isegi väikeselohulised kivid) – ohvriallikad (pühad-, tervise-, ilma-, silma- jne.allikad). • Milliseid ohvreid eristatakse: – palveohver – tänuohver – lepitusohver (süü lepitamiseks). • Parimad päevad ohverdamiseks olid: – pühad (jõuluaeg, jüripäev, jaanipäev, mihklipäev) – neljapäev (ehk muinaseestlaste “pühapäev”) – suurte ettevõtmiste (sõjakäik, kaubaretk jne) eel.
- 52.
- 53.
- 54.
- 55. OHVRIKIVI “TOHTRIKIVI” Raeküla https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ohvrikivi_Tohtrikivi.jpg
- 56. – vereohvrid (inimesi,sh lapsi (viimane kirjalik teade Eesti alalt pärineb 17.sajandist), koduloomi). Näiteks 11.sajandi Breemeni Adam`i kroonikas on kirjutatud, et “eestlased ostsid võõrastelt kaupmeestelt sõjavange ja vaatasid ostes hoolega järele, et vangid oleksid täiesti ilma veata. Neid ostetud vange ohverdanud nad lohemadudele ja lendvatele”. Läti Henriku kroonikas kirjeldatakse eestlaste katset ohverdada preester Hartwici. – mitteverised ehk aineohvrid (piim, juust, mesi, vaha, vili, mõdu, jahu, ohvrileib jne). OHVERDAMINE
- 57. VÄGI • Vägi -elujõud, energia, karisma. • Leidus inimestes, elusolendites, teatud piirkondades ja objektides, taevas jne (täiskasvanul oli rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). – veres (joodi selliste loomade verd, kelle elujõudu taheti endale saada). – juustes (n abiellumisel naiste juuste pügamine; orjade pügamine). – suguelundis (mida suurem see oli, seda suurem vägi selle omanikul oli). – küüntes ja hammastes (n looma küünte ja kihvade kandmine kaelas). – süljes (n sülitamise keeld, et oma väge säilitada). – südames (suure väega looma või inimese südame söömine; Henriku Liivimaa kroonika kirjeldab kuidas 1223 sõid sakslaste vastu ülestõusnud Sakala mehed ära Järva foogti Hebbe südame).
- 58. TARGAD Targad (nimetatud kamanatargad / nõiad / arbujad) – inimesed, kellel oli kõrge positsioon tänu oma ravitsemisoskusele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas. – viisid läbi ohverdamisi; kuulutasid tulevikku; ravisid inimesi. – arvatavasti andsid lastele nimesid. – hoolitsesid pühapaikade eest. – olid vahemeesteks jumalate ja inimeste vahel. – vabastasid kurjast nõidusest.
- 59. HING • Hing –mittemateriaalne alge, inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks. • Surma korral on arvatud, et: – hing lahkub kehast (suremine- “hingusele minek”,”hinge heitma”, “tossu välja laskma”; suure väega inimese (näiteks nõia) surma korral arvati, et tekib suur tuulehoog (“hingetuul”). – surnu hing siirdub putukaisse (nn siirdhing); hingeloomadeks on peetud ämblikuid ja sipelgaid. – surnu hing jätkab hauatagust elu uues kodus- hauas, hiies ,kalmistus (hiis / hiiela - surnute kodu; paralleelnimetusena on kasutatud ka manala ja toonela).
- 60. USK HAUATAGUSESSE ELLU –matusekombed (hauapanustena toit, rõivad, raha, relvad jne). – kartus surnute hingede ees ja lootus häda korral neilt abi saada tõi kaasa hingede eest hoolitsemise (matusesöömingud kohaga surnu hingele; setudel haudadel söömine / joomine tavaline kuni tänapäevani). – hingedeaja tähistamine sügisel.
- 61. RISTIUSU MÕJUD – muinasajalõpul hakkas valitseva põletusmatuse kõrval vähesel määral taas levima laibamatus. – laibamatuse korral peaga läände matmine (varem maeti põhja-lõuna suunaliselt). – 12.sajandi haudadest on hauapanustena avastatud väikeseid ristikesi. – alates 11.sajandist on võimalik üksikute kirikute või kabelite olemasolu, mille võisid rajada võõramaised kristlastest kaupmehed.