Elu keskaegses linnas. raad

Elu keskaegses linnas. raad

• 1.
  ELU KESKAEGSES LINNAS Eesti keel 5.klass
• 2.
  LINNA JUHTIMINE • Linnaelu juhtis raad (linnavalitsus), mille liikmete arv sõltus linna suurusest. • Rae liikme ( raehärra) staatus oli eluaegne. • Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast. • Palka raehärrad oma tegevuse eest ei saanud. • Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit. • Rae tegevust juhtisid raehärrade seast valitud bürgermeistrid (linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik), kes moodustasid rae juhatuse. • Maahärra huve linnas kaitses linnafoogt, kelle volituste ulatus sõltus tavaliselt linna suurusest ja linnaõiguse ulatusest.
• 3.
  TURUPLATS JA RAEKODA •Turuplats oli linna süda, seal toimus kauplemine, üritused. Turuplatsil asus raehoone, kus käis koos linnavalitsus. • Turuplatsil oli tavaliselt ka häbipost neile, kes olid saanud hakkama mingi kuriteoga
• 7.
  LINNAKOGUKOND • Linna elanikkondmoodustas linnakogukonna (linnaelanike ühendus, mille liikmeid ühendab kodanikuvanne). • Kodanikuks saadi kas sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud. Tavaliselt loeti selleks ajaks 1 aasta ja 1 päev ("Linnaõhk teeb vabaks!"). • Linnadele oli põgenike varjamine kasulik, kuna linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne. • Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikeraamatusse
• 8.
  LINNAKOGUKOND Ülemkiht- maaisandad, aadlikud, suurkaupmehedolid linna kõige rikkamad kodanikud( patriitsid). Nende hulgast valiti tavaliselt linna juhid. Keskkiht (bürgerid)- käsitöölised, väikekaupmehed ,kirjutajad, ametnikud – nad ei omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid, päevalised jt.
• 9.
  RAE ÜLESANDED • linnasissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; • abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks • linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; • hoolitsemine kirikute ja koolide eest; • hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest- hospidalid • kohtumõistmine; • kodanike julgeoleku tagamine; • hoolitsus linnakodanike heakäekäigu
• 10.
  LINNAKODANIKU KODU • Keskmiselinnakodaniku maja oli 3 korruseline • 1.korrusel oli käsitöölise töökoda, kaupmehel laoruumid ja kontorid • 2. korrusel olid eluruumid • 3.korrusel panipaigad ja ladu • Mööblit tubades vähe- selle hulk sõltus jõukusest • Aukohal söögilaud ja voodi
• 11.
  LINNASTUMISE MÕJU • Väärtushinnangolenes sellest, mida kuulutas katoliku kirik. • Linnast sai alguse rahamajandus. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. • Kujunesid tähtsad kultuurikeskused, pidustused, teatrid, töötavad koolid. • Ladinakeelse kirikliku kirjanduse kõrvale tekkib rahvakeelne ilmalik kirjandus • Arenes käsitöö , tekkisid uued käsitööharud. • Ülikoolide teke