Keskaeg
Üleminek muinasajast keskaega
(esitlus 2)
Maade jagamine
* Riia piiskop sai 2/3 vallutatud aladest
* Mõõgavendade ordu sai 1/3 vallutatud aladest
Lääniaadli teke
* Maaisandad rajasid ordulinnuseid
* Ordulinnustes elasid rüütlid – läänimehed
* 13. sajandil läänimehed elasid linnustes ja
külastasid oma valdusi aeg ajalt, et määratud
andameid vastu võtta
* 13. sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed
linnustest maale siirduma ja asutasid
esimesed eramõisad
Talurahva õiguslk seisund
- Suurem osa kohalikust rahvast kuulus
talupojaseisusesse
- Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku
vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele
- Koormuseid oli palju, kuid need olid
mõõdukad
Kirikukihelkondade loomine
- Maaisandad korraldasid ja finantseerisid
kirikute ehitust
- Kirikukihelkondade loomisel lähtuti
muinasaegsest haldussüsteemist
- Preestrid pidasud jumalateenistust, õpetasid ja
juhtisid rahvast kristlikus vaimus
Linnade teke
- Linnade asutamisel olulist rolli mängisid
maaisandad, kes andsid linnaõiguse
- Teede ristumiskohtadesse, linnuste või
kihelkonna kirikute kõrvale tekkis väiksemaid
asundusi - alevikke
Linnade teke
Linnaõigused said:
- Taanlaste valdustes: Tallinn, Rakvere, Narva
- Tartu piiskopi valdustes: piiskopkonna keskus
Tartu
- Mõõgavendade ordu valdustes: Viljandi, Uus –
Pärnu, Paide
- Saare – Lääne piiskopi valdustes:
Vana – Pärnu (hävitasid leedulased), hiljem
Haapsalu
Jüriöö ülestõus (1343 - 1345)
• Eellugu:
 Taani kuningas Valdemar IV Atterdag otsustas
Eesti alad Saksa ordule maha müüa
 Eestlased kasutasid selle asjaolu ära ja
otsustasid oma vabaduse tagasi võita
Põhjus:
 Eestlaste raske elu vallutajate võimu all
Jüriöö ülestõus (1343 – 1345)
- 23. aprillil 1343 algas eestlaste relvastatud
mäss
- Ülestõusnud põletasid mõisaid ja kirikuid,
Padise kloostri, tapsid sakslasi, valisid neli
kuningat ja asusid Tallinna piirama
- Saare – Lääne piiskopi valdustes piirasid
ülestõusnud Haapsalu
Jüriöö ülestõus (1345 – 1345)
- Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad
Paide linnusesse selgitusi andma.
- Seal eesti ülemjuhid tapeti
- Ordu väed ületasid Taani valduste piiri ja
purustasid eestlaste maleva
Jüriöö ülestõus (1343 – 1345)
- Juulis 1343 puhkes ülestõus Saaremaal
- Ülestõusnud hävitasid Pöide linnuse
- Sakslased purustasid saarlasi kahe võiduka
sõjakäiguga aastail 1344 ja 1345
Miks eestlased kaotasid Jüriöö
ülestõusu lahingud?
1. Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde
tuua
2. Eestlastel polnud toetajaid
3. Sakslastel oli parem relvastus
Jüriöö ülestõusu tagajärjed
- Aastal 1346 – müüs Taani kuningas oma
valdused Saksa ordule (19 000 hõbemarga
eest)
- Mereäärsed maakonnad olid laastatud
- Jõukad ja teovõimelised talupojad olid
hukkunud
- Väikevassalid vaesusid
Jüriöö ülestõusu tagajärjed
- Talupoegkonna ja vasallkonna koosseis
ühtlustus
- Neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis etnilise
barjääriga
- Talurahva olukord veelgi halvenes
Küsimused kordamiseks
1. Kuidas olid jaotatud vallutatud maa-alad?
2. Kes kuulusid aadlikute seisusesse?
3. Kes rajasid ordulinnuseid?
4. Kes elasid ordulinnustes?
5. Missugusesse seisusesse kuulus suurem osa
kohalikust rahvast?
6. Missugune oli talurahva õiguslik seisund
vallutajate võimu all?
Küsimused kordamiseks
7. Kes korraldasid kirikute ehitamist ja
finantseerimist?
8. Millega tegelesid preestrid?
9. Kes andsid linnadele linnaõiguse?
10. Kuhu tekkisid alevikud?
11. Nimetage vanimad linnad Eesti alal.
12. Missugused olid Jüriöö ülestõusu põhjused?
13. Jutustage Jüriöö ülestõusu käigust.
Küsimused kordamiseks
14. Miks eestlased kaotasid Jüriöö ülestõusu
lahingud?
15. Missugused olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed?
Õpikud
1.Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent, Ago
Pajur.
История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA Tallinn
2005 - 2006)
lk 18 - 19
2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni.
(õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 51 - 57
3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam – Jürjo,
Pärtel Piirimäe.
Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi aja
alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 72 - 73

Esitlus 2 uleminek muinasajast keskaega

  • 1.
  • 2.
    Maade jagamine * Riiapiiskop sai 2/3 vallutatud aladest * Mõõgavendade ordu sai 1/3 vallutatud aladest
  • 3.
    Lääniaadli teke * Maaisandadrajasid ordulinnuseid * Ordulinnustes elasid rüütlid – läänimehed * 13. sajandil läänimehed elasid linnustes ja külastasid oma valdusi aeg ajalt, et määratud andameid vastu võtta * 13. sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutasid esimesed eramõisad
  • 4.
    Talurahva õiguslk seisund -Suurem osa kohalikust rahvast kuulus talupojaseisusesse - Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - Koormuseid oli palju, kuid need olid mõõdukad
  • 5.
    Kirikukihelkondade loomine - Maaisandadkorraldasid ja finantseerisid kirikute ehitust - Kirikukihelkondade loomisel lähtuti muinasaegsest haldussüsteemist - Preestrid pidasud jumalateenistust, õpetasid ja juhtisid rahvast kristlikus vaimus
  • 6.
    Linnade teke - Linnadeasutamisel olulist rolli mängisid maaisandad, kes andsid linnaõiguse - Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis väiksemaid asundusi - alevikke
  • 7.
    Linnade teke Linnaõigused said: -Taanlaste valdustes: Tallinn, Rakvere, Narva - Tartu piiskopi valdustes: piiskopkonna keskus Tartu - Mõõgavendade ordu valdustes: Viljandi, Uus – Pärnu, Paide - Saare – Lääne piiskopi valdustes: Vana – Pärnu (hävitasid leedulased), hiljem Haapsalu
  • 8.
    Jüriöö ülestõus (1343- 1345) • Eellugu:  Taani kuningas Valdemar IV Atterdag otsustas Eesti alad Saksa ordule maha müüa  Eestlased kasutasid selle asjaolu ära ja otsustasid oma vabaduse tagasi võita Põhjus:  Eestlaste raske elu vallutajate võimu all
  • 9.
    Jüriöö ülestõus (1343– 1345) - 23. aprillil 1343 algas eestlaste relvastatud mäss - Ülestõusnud põletasid mõisaid ja kirikuid, Padise kloostri, tapsid sakslasi, valisid neli kuningat ja asusid Tallinna piirama - Saare – Lääne piiskopi valdustes piirasid ülestõusnud Haapsalu
  • 10.
    Jüriöö ülestõus (1345– 1345) - Liivimaa meister kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma. - Seal eesti ülemjuhid tapeti - Ordu väed ületasid Taani valduste piiri ja purustasid eestlaste maleva
  • 11.
    Jüriöö ülestõus (1343– 1345) - Juulis 1343 puhkes ülestõus Saaremaal - Ülestõusnud hävitasid Pöide linnuse - Sakslased purustasid saarlasi kahe võiduka sõjakäiguga aastail 1344 ja 1345
  • 12.
    Miks eestlased kaotasidJüriöö ülestõusu lahingud? 1. Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua 2. Eestlastel polnud toetajaid 3. Sakslastel oli parem relvastus
  • 13.
    Jüriöö ülestõusu tagajärjed -Aastal 1346 – müüs Taani kuningas oma valdused Saksa ordule (19 000 hõbemarga eest) - Mereäärsed maakonnad olid laastatud - Jõukad ja teovõimelised talupojad olid hukkunud - Väikevassalid vaesusid
  • 14.
    Jüriöö ülestõusu tagajärjed -Talupoegkonna ja vasallkonna koosseis ühtlustus - Neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis etnilise barjääriga - Talurahva olukord veelgi halvenes
  • 15.
    Küsimused kordamiseks 1. Kuidasolid jaotatud vallutatud maa-alad? 2. Kes kuulusid aadlikute seisusesse? 3. Kes rajasid ordulinnuseid? 4. Kes elasid ordulinnustes? 5. Missugusesse seisusesse kuulus suurem osa kohalikust rahvast? 6. Missugune oli talurahva õiguslik seisund vallutajate võimu all?
  • 16.
    Küsimused kordamiseks 7. Keskorraldasid kirikute ehitamist ja finantseerimist? 8. Millega tegelesid preestrid? 9. Kes andsid linnadele linnaõiguse? 10. Kuhu tekkisid alevikud? 11. Nimetage vanimad linnad Eesti alal. 12. Missugused olid Jüriöö ülestõusu põhjused? 13. Jutustage Jüriöö ülestõusu käigust.
  • 17.
    Küsimused kordamiseks 14. Mikseestlased kaotasid Jüriöö ülestõusu lahingud? 15. Missugused olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed?
  • 18.
    Õpikud 1.Mati Laur, AinMäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent, Ago Pajur. История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA Tallinn 2005 - 2006) lk 18 - 19 2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent. Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni. (õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 51 - 57 3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam – Jürjo, Pärtel Piirimäe. Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 72 - 73